Eraisiku maksuvaba tulu 2017

Maksuvaba tulu hakkab sõltuma inimese aastatulust

Järgmine aasta toob suurele osale inimestest kaasa maksuleevenduse, kui maksuvaba tulu määr kerkib 500 euroni. Samas tekib vajadus oma aastasel tulul silm peal hoida, et vältida tulumaksu juurde tasumist 2019. aastal.

Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tuleb inimestel juba enne järgmist aastat mõelda, millisesse tuluvahemikku kuulutakse, et selle alusel esitada maksuvaba tulu avaldus oma tööandjale või muule väljamakse tegijale, näiteks sotsiaalkindlustusametile.

„Kui inimene ei ole aasta alguses arvestanud mõne täiendava tuluga, näiteks korteri väljaüürimisest saadud tulu või preemiaga, siis võib aasta jooksul arvestatud maksuvabastus olla liiga suur ja tekitada sellega tulumaksu juurde maksmise kohustuse 2019. aasta alguses,“ selgitas Liivamägi.

Raskesti etteennustatava tulu puhul on mõistlik pigem olla maksuvaba tulu arvesse võtmisel tagasihoidlikum, et vältida tulumaksu juurde maksmist. Enammakstud tulumaksu saab 2019. aasta alguses esitatava tuludeklaratsiooniga tagasi.

Uuest aastast kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja kahjuhüvitistele. Kui pensioni saaja ei ole sotsiaalkindlustusametile maksuvaba tulu arvestamiseks avaldust esitanud, siis arvestatakse tema pensionilt alates 2018. aasta jaanuarist automaatselt tulumaks esimesest eurost.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul need inimesed, kes on juba esitanud sotsiaalkindlustusametile tulumaksuvaba osa arvestamise avalduse, uut avaldust esitama ei pea. „Alates 1. detsembrist saab inimene ka ise eesti.ee portaalist järgi vaadata, kas tulumaksuvabastuse rakendamiseks avaldus on esitanud või mitte. Kui ei ole, siis saab avalduse sealsamas kohe ka esitada,“ rääkis Kümnik.

E-maksuametisse/e-tolli lisandub veel võimalus jooksvalt näha, kuipalju on erinevad väljamaksjad inimesele tasu maksnud ja maksuvaba tulu kasutanud. Kui maksuvaba tulu on kasutatud üle piirmäära, saab näha ka võimalikku täiendavat tulumaksukohustust, mis tekib tuludeklaratsiooni esitamisel. See on prognoos, sest kui sissetulek aasta jooksul muutub, siis muutub ka maksuvaba tulu suurus. Samuti puudub MTA-l info täiendavate tulude ja võimalike mahaarvamiste kohta, mis tuleb esitada alles järgneva aasta tuludeklaratsioonil.

Seetõttu tasub e-maksuametis/e-tollis oma e-postiaadress ja telefon üle vaadata, sest MTA saadab teavitusi, kui maksuvaba tulu hakkab enne aasta lõppu täis saama.

Lisainfo:

https://www.emta.ee/et/uudised/maksuvaba-tulu-hakkab-soltuma-inimese-aastatulust

Sõiduautode maksumuudatused!

Lühidalt kokkuvõttes:

Firmaautode maksustamine muutub 1.jaanuarist 2018.
Kokkuvõttes tooks see sõiduauto maksustamisel järgmised muudatused:

Segakasutusel sõiduautodele (millega tehakse nii töö- kui erasõite) läbisõidu arvestus kaob ja sõidupäevikut pidama ei pea.
Auto 100% töösõitudeks kasutamine tuleb ette deklareerida ning käibemaksu saab maha arvata vaid siis, kui autot on katkematult 2 aastat 100% ettevõtluses

Pikemalt riigi teatajast:

Töötaja transport

  • § 48 lg 5¹ muudatuse kohaselt ei käsitata erisoodustusena tööandja kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordile, kui:

tööandja kasutab töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks bussi või vähemalt kaheksa istekohaga sõidukit. Töötajate elukoha kaugus töökohast ei ole määrav (st töötajaid saab transportida bussiga näiteks ka ühe asula piires);

töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast (nt töötajad sõidavad tööandja omandis ja valduses olevat sõiduautoga, tööandja hüvitab töötajate transpordi kulud);

töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning töötaja kasutab elu- ja töökoha vahelisteks sõitudeks isiklikku sõiduautot, siis on võimalik töötajale hüvitada sõidud maksuvabalt arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeeter, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

50 km – elu- ja töökoha vaheline optimaalne kaugus, sõltuvalt transpordi liigist.

Rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2017 (§ 61 lg 52).

Erisoodustus, mootori võimsus ja märge liiklusregistris

  • Paragrahvi 48 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud.”;

  • paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

(82) Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Sellise sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama Maanteeametit."

Käibemaksuseadus ja omatarbe maksustamine

  • paragrahvi 12 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 71 sätestatud juhul.”;

  • paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui omatarbe moodustab tööandja liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto või käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel tööandja sõiduauto kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind.”;

  • paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Sõiduauto ettevõtluses kasutamisena käsitatakse ka töötajate transporti elu- ja töökoha vahel tulumaksuseaduse § 48 lõikes 51 sätestatud tingimustel.”;

  • paragrahvi 30 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ei kohaldata sõiduauto soetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangut juhul, kui sõiduautot kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates või müügiks soetatud sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates. Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel ning maksukohustuslane on nimetatud kahe aasta jooksul arvestanud käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel kasutatava sõiduauto omatarbena kasutamiselt, vähendatakse tekkinud maksukohustust nimetatud kahe aasta jooksul sellise sõiduauto omatarbena kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra. Sätet ei kohaldata, kui sõiduauto võõrandatakse kahe aasta jooksul selle käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.”;

  • paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamise aluse äralangemise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut vähemalt ühe aasta jooksul aluse äralangemise maksustamisperioodi esimesest päevast arvates.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamisel peab maksukohustuslane tagama, et asjaomase sõiduauto kasutamine muul juhul kui lõikes 4 sätestatud on välistatud.”;

  • paragrahvi 32 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ettevõtluses kasutatava sõiduauto puhul arvestatakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatud korrale.”.

Liiklusseadus

  • Liiklusseaduse § 174 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Sõidukite andmebaasi tehakse tulumaksuseaduse § 48 lõikes 82 sätestatud teavituse alusel sõiduauto kandesse vastav märge sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta.”.

Riigilõivuseaduse muutmine

  • Riigilõivuseaduse § 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Sõidukite andmebaasi kande tegemisel ja muutmisel liiklusseaduse § 174 lõikes 22 sätestatud alusel sõiduauto kasutamise kohta üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks ei tasuta riigilõivu.”.

Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. augustil. Seaduse § 1 punktid 1–3, 5, 8, 10, 12–14, 16, 21–33 ja 36, § 2 punktid 1–3 ja 5–7 ning §-d 3 ja 4 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril. 

 

Allikas Riigi Teataja