Ettevõtjale

Oleme siin lahti seletanud mõned raamatupidamisalased mõisted ja selgitused, mille kohta on meie koostööpartnerid tihtipeale küsinud.

Kanded

alustava ettevõtte raamatupidamineIgal algdokumendil on vähemalt 2
kannet, kulu kanne ja võla kanne. Kulu kanne läheb kulu kontole ja võla kanne
vähendab kassa või pangakonto jääki.
Kulu konto kajastub kasumi- kahjumi aruandes.
Võlakonto kajastub bilansiaruandes
(bilansiaruandes on ettevõtte
varad ja kohustused kasumiaruandes kulud ja tulud).

Veel kannete kohta vt. altpoolt
" Sellest raamatupidamise kanded".

Kulud- ostuarved

Hankijate esitatud arved, meile ostjatele on see algdokument. Oluline on teada, et kulutus oleks seotud ettevõtlusega. Ettevõtlusega mitteseotud kulu maksustatakse tulumaksuga. Ettevõtluskulu on tehtud otseselt TULU teenimiseks või ettevõtluse SÄILITAMISEKS või ARENDAMISEKS. Kulu peab olema dokumentaalselt (tšekid, arved, lepingud jms.) tõestatud.

Raamatupidamises kajastatakse arveid tekkepõhiselt (siis, kui tehing on toimunud, see ei olene arve tasumisest). Ostutehing on arve tasumisest raamatupidamises rangelt eristatud. 

Näiteks: Ettevõte on saanud kauba ja arve detsembri lõpus, kaup võetakse raamatupidamises arvele detsembris, kui ettevõtte vara, mis on juba olemas. Kuigi tasumine võib toimuda alles jaanuaris.

Sellest raamatupidamise kanded: Kõigepealt arve, millel kanded – vastav kulu (näit.elekter,tooraine, kütus) ja võlg hankijale. Käibemaksukohustuslastel  ettevõtjatel lisandub igale tehingule lisaks 2 kannet (ostjate ettemaksed ehk müügiarve või hankijate arve ja teine kanne KM tasumis kanne). Seega iga tehing (näit. müügiarve) tähendab käibemaksukohustuslasele vähemalt 4 kannet, teatud erijuhtudel isegi rohkem.

 Arve koostamise nõuded:

Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7):
1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.

Seega on põhinõueteks arve number, väljastamise kuupäev ning andmed maksukohustuslase, kauba või teenuse ostja ja kauba või teenuse kohta, samuti tehingu hind, maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

Rohkem loe: emta.ee/

 E-arve ja digiarve

E- arveteks peetakse kõiki elektrooniliselt edastatavaid arveid, kuid enamasti ei ole tegemist digiarvetega. Digiarve on elektrooniline dokument, mis luuakse, edastatakse, kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas, st. mille elutsükkel on algusest lõpuni elektrooniline. Digiarve koosneb tavaliselt andmefailist XML ja pildifailist PDF.

Lisainfot vt. e-arved.eu

 Käibemaksukohustus

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine enne kohustuse tekkimist ei ole alati otstarbekas:
1. Kasvavad raamtupidamisarvestuse kulud, kuna teenus muutub oluliselt mahukamaks. Käibemaksukohustuslasena peab igakuiselt esitama maksuametile deklaratsioonid, nii käibemaksu deklaratsioon kui ka deklaratsioon töötasudelt olenematta sellest, kas tehinguid on toimunud ja kas töötasu on kellelegi makstud.

2. Praktikas näeme  maksuameti teravdatud tähelepanu käibemaksu kohustuslaste vastu, tuleb arvestada sellele kuluva ajaga.
3. Kaup ja teenus on käibemaksu võrra kallim eraisikutest klientidele, kellel puudub käibemaksu tagasi küsimise õigus. 20% võimalus odavamalt kaupa või teenust pakkuda.

Põhjendatud vabatahtlikult käibemaksukohuslasena registreerimine enne kohutuse tekkimist:
1.Kui müügikäive on suuremas osas 0% määraga.
2.Kui on vaja teha mahukaid investeeringuid, mille hind sisaldab käibemaksu.
3.Välisriikide ettevõtjatega tehinguid tehes.

Kui käive (müük) ületab aasta algusest arvates 16000 eurot, tekib  käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus (aastal 2018 tõuseb piirmäär 40 000 euroni).

Maksunduse seisukohalt on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
1. Kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine (olenemata sellest kas raha on müüjale/teenuse osutajale laekunud).
2.Kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine (saadud ettemaks kauba ja teenuse eest). 

 Kodukontor

Seadus lubab ettevõtjal kodukontori kulusid kompenseerida. Kulude kompenseerimisel ei ole piirmäära, lähtuda tuleb tegelikust pinna kasutamisest ja kulu ettevõtlusega seotusest.

Näiteks: töötuppa ostetud mööbli võib 100% kuludesse kanda, kommunaal ja üüri kuludeks tuleb leida mõistlik % mis ettevõtja oma eluaseme üldpinnast kasutab.

 

alustava ettevõtte raamatupidaminealustava ettevõtte raamatupidamine

 

 

 

 

raamatupidamisbüroo TrikatoraamatupidamisbürooTrikato

raamatupidamisbüroo Trikato