Kuidas investeerimist raamatupidamises kajastatakse? - Trikato

Kuidas investeerimist raamatupidamises kajastatakse?

Kas investeerida ettevõtte kaudu või eraisikuna?

Ettevõtte kaudu investeerimise suureks plussiks on see, et saad tulu maksueelselt investeerida. Eraisikuna investeerid oma isiklikku sissetulekut, millest on juba maksud (tulumaks 20%, töötuskindlustusmaks 1,6%, kogumispension 2%) maha läinud. Investeerimisest saadud tulu väljavõtmise korral pead uuesti makse maksma (tulumaks 20%). Ettevõttena aga saad investeerimisest tulnud tulu kas uuesti investeerida või tasuda selle eest vajalikud kulud. Makse maksad siis, kui soovid raha isiklikule kontole kanda.

Ettevõtte kaudu investeerimisel saab kasutada äriühingu eeliseid. Äriühing on juriidiline isik, kes võib võtta ise laenu ja kelle varad on eraisiku varadest lahutatud, mis tähendab mõnevõrra väiksemat riski. Näiteks äriühingu kaudu oleks hea investeerida kinnisvarasse ja investeerimistuludest tasuda haldamisega seonduvad kulud.

Kui aga investeerimiseks kasutatavad summad on väga väikesed, pole vajadust ettevõtte alt investeerida. Raamatupidamisega seonduvad mitmesugused teenustasud ja halduskulud. Lisaks peab ettevõte esitama aastaaruanded, isegi kui tegevust pole olnud. Kogu protsessiks vajalik aeg ei tasu ennast ära, kui soovite investeerida väikeste summadega.

Investeerimise kajastamine raamatupidamises

Investeerimise puhul on jutt finantsvarade soetamisest. Erinevad finantsvarad kajastatakse bilansis, erinevatel ridadel. Kui alguses kajastatakse kõik finantsvarad soetusmaksumuses (ostuhind+kulud), siis edaspidi oleneb kajastamine finantsvara tüübist. Finantsvarade tehingud on kõik ilma käibemaksuta.

Vaatame üle finantsvarad nagu börsiaktsiad, investeeringud teistesse ettevõtetesse, võlakirjad, antud laenud, ühisrahastus.

Aktsiad. Ostmisel vaadatakse soetusmaksumust ning lisatakse bilanssi. Aasta lõpus arvutatakse aktsiate turuhind ning muudetakse bilansi rida. Kulu / tulu kajastatakse finantstulu real, samuti ka saadud dividendid.

Illustreeriv näide: Firma OÜ ostis 13.05.2020 Tallinna Vesi aktsiaid, kogus 350tk, hind 14,20 aktsia kohta ning kogusumma 4970 eurot.

Tallinna Vesi maksis Firma OÜ-le dividende 29.06.2020, summas 260 eurot.

Aasta lõpuks, 31.12.2020 on aktsia hind 14,30.

  1. Esialgu kajastatakse soetusmaksumus 4970 eurot bilansis.
  2. Aasta lõpuga arvutatakse aktsiate turuhind ja muudetakse bilansis.
    350 tk x 14,30 eurot = 5005 eurot. Bilanssi jääb summaks 5005 eurot. Arvutamise vahe (5005 – 4970 = 35 eurot) kajastatakse finantstuluna, sest finantsvara väärtus tõusis.
  3. Dividendid kajastatakse juunikuus, finantstulu reale 260 eurot.

Investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse saab kajastada kolmel erineval viisil: soetusmaksumus, kapitaliosaluse meetodil, õiglases väärtuses. Soetusmaksumuse puhul kajastatakse kogu omamise aeg sama summat, see on ka kõige kergem lahendus. Kapitaliosaluse meetodil võetakse aastalõpu seisuga osa kasumist emaettevõttes arvele. Õiglases väärtuses turuhinna määramine on võimalik kuid kõige keerulisem.

Võlakirjad kajastatakse kas turuhinnas või korrigeeritud soetusmaksumuses. Turuhinna puhul, sarnaselt aktsiatega, arvutatakse aastas kord uus portfelli väärtus (vt. eelmist näidet, Tallinna Vesi 4970€ -> 5005€). Korrigeeritud soetusmaksumuse puhul arvestatakse diskonteeritud võlakirju – see tähendab, et võlakiri on arvestatud praeguse (tänase) väärtusega. Raha väärtus ajaga kasvab ning võlakirja kajastamiseks peab arvutama, kui palju on väärt aasta pärast saadav 100 eurot. 5% intressi puhul on selleks summaks 100/1.05=95,3 eurot.

Antud laenude kajastamisel võetakse maha tagasisaadud maksed ja allahindlused (korrigeeritud soetusmaksumus). Intressi laekumist kajastatakse finantstulu real. Ühisrahastust võib jooksvalt kajastada pikaajalise investeeringuna. Investeerimisportaalidesse kantud rahale peaks tegema iseseisva konto, sest seda on lihtsam jälgida. Üldiselt läheb ühisrahastus “antud laenude” alla.

Soetusmaksumuse meetodil (st soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused) kajastatakse investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mis ei ole avalikult kaubeldavad ning mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. (SME IFRS 11.14 (c), 12.8).

Kui mõned küsimused jäid endiselt õhku või soovid arutada, mis oleks parim lahendus just Sinule või Sinu ettevõttele, võta meiega ühendust! Antud artikkel on lihtsa ülevaate andmiseks, täpsema lahenduse väljatöötamiseks arutame koos!