Uuendatud 24.01.2023

Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras on nõutud riigilõiv summas 265€ ja osakapitali sissemakse ise valitud suuruses. Eelnevalt on kehtinud nõue minimaalse osakapitali summaks 2500€, kuid alates 01.02.2023 on asutajatel ise võimalus otsustada, mis suuruses osakapital põhjendatuks peetakse. Uus minimaalne lubatav osakapitali suurus osaühingutele on 1 eurosent. Mitme osaniku puhul osakapital jaotatakse, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga. Kuigi riigilõivu peab tasuma koheselt, võib osakapitali sissemakse teha äriomanik hiljem (vaid juhul kui ettevõtte osanikke on üks ja selleks on füüsiline isik). Kui OÜ on tehtud ilma sissemakseta, on äriregistris selle firma juures kirjas ‘asutatud sissemakset tegemata’ ning omanikul pole võimalik välja maksta dividende.

Mis on osakapitali sissemakse?

Osakapital on teatud summa, mis tuleb osaühingu asutamisel äriomanikul firmasse sisse maksta. Raha liigub omaniku isiklikult kontolt firma pangakontole.

Osakapitali peab sisse maksma firma omanik ning selle peab tasuma ühingulepinguga määratud tähtaja jooksul. Kui ühingulepinguga ei ole sissemakse tasumise tähtaega kindlaks määratud, peab osanik tasuma selle viivitamata pärast ühingulepingu sõlmimist.

Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Samas võivad osanikud sissemakse kohustuse täita ka kasumi arvel, nähes kasumi jaotamise otsuses ette kasumi kasutamise sissemakse tasumiseks. Lisanõuded kehtivad ka siis, kui sissemakseta osaühing osaleb ühinemises või jagunemises. Rohkem infot justiitsministeeriumi kodulehe artiklist.

Kuidas teha osakapitali hilisem sissemakse?

Osakapitali hilisem sissemakse on rohkemat, kui lihtsalt raha üle kandmine.

1. samm: firmaomanik kannab oma isiklikult pangakontolt üle vabalt valitud summa firma pangakontole, selgitusega ‘Osakapitali sissemakse’.
2. samm: Äriregistrile esitab omanik avalduse , muuta ettevõtte andmeid. ja saadab panga tõendi sissemakse kohta.

Avalduse saab esitada ettevõtjaportaalis, kus sisse logides valite osaühingu ja seejärel ‘Alusta muutmiskande avaldust’. Panga digiallkirjastatud tõend, mis tõestaks sissemakse laekumist kontole on vajalik alla laadida firma pangakontolt. Faili formaat peaks seega olema kas DDOC või BDOC.

Seejärel muutub firmasse sissekantud summa ettevõtte omaks ning seda võib kasutada vastavalt ettevõtte vajadustele.

Osakapitali sissemakset saab teha ka mitterahaliste vahenditega

Osakapitali mitterahaliseks sissemakseks võib olla näiteks ettevõtte masinad, seadmed, varustus.

Selleks on vaja teha järgmised sammud:

1. samm: Ettevõtjaportaalis peab esitama põhikirja muutmise avalduse. Selles on vastav punkt, mis lubab mitterahalisi sissemakseid.
2. samm: Esita ettevõtjaportaalis avaldus kustutada kanne ‘asutatud ilma sissemakseta’ ning võtta menetlusse sissemakse üleandmise leping ja akt.

Selleks on tarvis järgmisi dokumente:

• osanike otsus
• mitterahalise sissemakse üleandmise leping
• juhatuse hinnang varade väärtuse koha
• kinnisasja (nt. maatükk) või vallasasja (nt.auto) puhul vastavate registrite väljavõte

Rahaline ja mitterahaline sissemakse

Kõige sagedamini makstakse osakapital sisse rahas. Interneti kaudu kiirkorras asutatud ja kohese sissemakseta ettevõttel ei annagi kahjuks võimalust valida, et põhikirjas oleksid lubatud ka mitterahalised sissemaksed. Lihtsam ja mugavam on seda teha korraga, aga sissemakseid võite teha ka mitmes osas.

Raha asemel võite sissemakseks kasutada ka näiteks kinnisvara. Tüüppõhikirjas on vaikimisi märge, et mitterahaline sissemakse on keelatud. Seega tuleb teil mitterahalise sissemakse korral ettevõtte loomise hetkel põhikirja muuta nii, et mitterahaline sissemakse oleks lubatud. Samuti tuleb lisada leping, mis tõendab mitterahalise sissemakse üleandmist ja juhatuse kinnitust selle väärtuse hindamise kohta. Rohkem infot eesti.ee lehelt.

Osakapitalina sissemakstud raha muutub seejärel täiesti tavaliseks ettevõtte rahaks ning seda võib ettevõtte ärilisteks vajadusteks kasutada, sh võtta välja vajadusel sularahana, anda laenu, osta põhivara jne.

Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali vahendusel.  https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/osauhing

Viimase sammuna ära unusta sissemakse deklareerimist TSD deklaratsioonil lisas 7. See on oluline selleks, et kui kunagi tulevikus tahad firmat likvideerida, saab sissemakstud osakapitali (deklareeritud) tulumaksuvabalt uuesti välja maksta.

Ettevõtted, kes on osaühingu asutanud 2500€ osakapitali nõudega, kuid pole seda veel tasunud

Enne 01.02.2023 loodud firmad peavad ikkagi osakapitali minimaalses suuruses 2500€ sisse maksma, vastavalt eeltoodud juhistele. Hilisem osakapitali vähendamine või suurendamine käib notariaalselt – rohkem infot meie õigusabi partnerilt. 

Alla 2500 eurose osakapitaliga osaühingu osanik vastutab osakapitali suuruse ja 2500 euro vahele jääva summa ulatuses ajutise halduri tasu ja kulude eest. Näiteks kui osaühingu osakapital on 500 eurot ja osaühingul ei ole piisavalt vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks, on osaniku potentsiaalse vastutuse suurus 2000 eurot.

Maksuamet

Kui osakapitali sissemakse ja sellega seonduv on tehtud, siis deklareeri see maksuameti TSD deklaratsioonis. Kui vajad abi, kirjuta meile ja aitame hea meelega!