Osanike vahetus on ettevõtte loomuliku elutsükli osa. Kuigi tehing ise võib tunduda lihtne, mõjutab see otseselt ettevõtte juhtimist, õigusi ja kohustusi. Seetõttu on oluline mõista, millised valikud osaluse üleandmisel üldse olemas on, milliseid dokumente tuleb vormistada ning millised sammud tuleb kindlasti õigesti teha, et vältida hilisemaid vaidlusi ja/või registriprobleeme. Hästi ette valmistatud osanike vahetus tagab, et ettevõtte tegevus jätkub sujuvalt, osapoolte huvid on kaitstud ning tehing vastab seadusele ja ettevõtte enda põhikirjale. Alljärgnevalt leiad ülevaate ja näpunäiteid protsessi läbiviimiseks:

Miks võib tekkida osanike vahetus?

Osaniku vahetus võib tekkida mitmel põhjusel:

• Osanik soovib oma osalus müüa või loovutada
• Uus äripartner, pereliige või töökaaslane soovib osalust ettevõttes
• Osanike vahelised kokkulepped põhjustavad osaluse vahetuse
• Juhul kui osaühingul on mitu osanikku, võib tekkida olukord, kus üks osanik soovib välja astuda või osta teine osanik tema osaluse.
• Ettevõtte täielik üleandmine või müük

Sellega kaasneb nii äri- kui juriidiline aspekt: osaluse loovutamine ning sellega seotud dokumentatsioon.

Osalust saab nii müüa kui ka kinkida

Mõlemad variandid nii müük kui ka kinkimine nõuavad läbimõeldud otsust. Müük sobib siis, kui osanik soovib oma investeeringust tulu saada või kui ettevõtte väärtus on selgelt hinnatud. Kinkimine sobib juhtudel, kus osaluse üleandmise eesmärk on pigem ettevõtte jätkusuutlikkus, suhete hoidmine või tulevikus mõnele isikule suurema rolli andmine. Oluline on, et osanik ise kaaluks, milline variant vastab tema olukorrale, ning valitud tee vormistataks korrektselt ja läbipaistvalt.

Osaluse müük

Osaluse müük on tavapärane valik siis, kui väljuval osanikul on soov oma panus ettevõttesse rahaliselt tagasi saada. Müügilepingus määratakse osaluse hind, maksmise kord ja täpne ülemineku aeg. Hinna määramine võib olla lihtne juhul, kui osanikud on omavahel heades suhetes ja jõuavad kiiresti kokkuleppele. Samas võib hind vajada põhjalikumat kaalumist, kui ettevõttel on märkimisväärne väärtus või kui müüjal ja ostjal on erinevad ootused. Hind võib olla kokkuleppeline, tugineda ettevõtte viimaste aastate majandustulemustele või kasutada mõnda lihtsamat valemit, näiteks osakapitali maksumust või varade ja kohustuste erinevust. Oluline on, et mõlemad pooled saaksid hinnast üheselt aru ja see oleks selgelt lepingus fikseeritud. Maksustamise seisukohalt tuleb teada, et füüsilisel isikul võib müügi pealt
tekkida tulumaksukohustus, kui osalus müüakse kallimalt, kui selle soetusmaksumus (või osakapitali sissemakse) kunagi oli. Seetõttu on mõistlik enne tehingut kontrollida mis hinnaga osalus algselt omandati.

Osaluse kinkimine

Osaluse kinkimine on sobiv lahendus olukordades, kus osanik ei soovi tehingust tulu teenida, soovib osalusest loobuda või kui osalus antakse üle isikule, kellega on lähedane või usalduslik suhe – näiteks pereliige või äripartner kellele soovitakse ettevõtte arengus suuremat rolli anda. Kinkimine toimub kinkelepingu alusel ning rahalist tasu ei nõuta. Kinkimise eelis on see, et protsess on sageli lihtsam ja kiirem, sest puudub vajadus hinnastamise üle läbi rääkida. Samas peab ka kinkimise puhul olema leping selge ja korrektselt vormistatud, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Kas ettevõtte põhikirjas on osaluse võõrandamise osas piiranguid?

Paljud ettevõtted ei teadvusta, et põhikirjas võivad olla sätted, mis:

• nõuavad teiste osanike nõusolekut
• annavad olemasolevatele osanikele ostueesõiguse
• piiravad osaluse müüki kolmandale isikule

Enne tehingu alustamist tuleb kindlasti kontrollida, kas põhikiri lubab osalust vabalt müüa või mitte ning mis on tehingu tingimusteks.

Millist lepingu vormi valida?

Osaluse müügi või kinkimise saab vormistada mitmel viisil:

1. Notariaalne leping – kõige turvalisem ning enamik juhtudel soovituslik
   a. notar kontrollib osapooli ja dokumente
   b. tagab, et leping vastab formaalsetele nõuetele ja seadustele
   c. vähendab hiliste vaidluste riski
   d. soovi korral saab notar ka registrikande esitada
   
2. Advokaadi koostatud leping – turvaline ja paindlik valik
   a. Kui soovitakse detailset, ettevõttele kohandatud lepingut
   b. Osanikud vajavad juriidilist nõustamist enne allkirjastamist
   c. Tehing on keerukas (nt osalise üleminekuga, tingimuslikud osamaksed, pandi seadmised)

Kanne Äriregistrisse tuleb pärast advokaadi koostatud lepingu sõlmimist teha juhatuse või osaniku poolt.

Millised dokumendid on tavaliselt vajalikud?

Osanike vahetuse protsessis kasutatakse reeglina järgmisi dokumente:

• Müügileping või kinkeleping
• Osanike otsused (kui põhikirjas on piirangud või tingimused)
• Juhatuse avaldus registrile
• Osanike nimekirja uuendamine

Notariga sõlmimisel toimub enamik toiminguid automaatselt. Advokaadiga koostatud tehingu puhul tuleb dokumentide esitamine ise üle kontrollida.

Mida peab tegema juhatus?

Kuigi tehingu võivad teha osanikud ise, jääb registrikande esitamine enamasti juhatuse ülesandeks (v.a notariga). Juhatus peab:

• esitama Äriregistrile osanike muutuse avalduse
• uuendama osanike nimekirja
• kontrollima, et muudatused vastaksid seadusele ja põhikirjale

Kui dokument on puudulik, võib registrikande tegemine venida või sootuks tagasi lükata. Vajadusel leiad vajalikud dokumentide mallid siit.

Kokkuvõte

Osanike vahetus kuulub tavapärase ettevõtte tegevuskäigu juurde. Protsess kulgeb sujuvalt siis, kui on selge, kas osalust müüakse või kingitakse, millist lepingu vormi kasutatakse ning kas põhikiri seab tehingule mingeid piiranguid. Kõige turvalisem tee on notariaalne tehing, kuid keerukamate kokkulepete puhul tasub kaasata advokaat. Juhatusel on oluline roll registrikande tegemisel ja osanike nimekirja uuendamisel. Suurimaid probleeme tekitavad enamasti järgmised vead: põhikirja piirangute eiramine, ebapiisavalt vormistatud lepingud, ebaselge osaluse hind, maksukohustuste mittearvestamine ning puudulik registrikande avaldus. Kui need riskid õigel ajal läbi mõelda ja vältida, kulgeb osanike vahetus kiirelt, selgelt ja vaidlusteta.