Uuendatud 19.08.2026

Vabatahtlik reservkapital võib tulla abiks rasketel hetkedel. Kui omakapital miinuses on, siis võib see kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, sealhulgas hoiatuse äriregistrilt omakapitali seadusega vastavusse viimiseks ning ettevõtte kustutamise hoiatuse, kui eelnevale ei reageerita. Üheks tõhusaks lahenduseks omakapitali taastamiseks on vabatahtliku reservkapitali loomine.

Millal kaaluda vabatahtliku reservkapitali loomist?

Vabatahtliku reservkapitali loomist tasub kaaluda siis, kui ettevõttel on omakapital miinuses ehk omakapital langeb alla seadusega nõutud taseme. See juhtub olukordades, kus ettevõtte varad ei kata enam piisavalt tema kohustusi, mistõttu omakapital muutub negatiivseks või jääb alla kehtivate miinimumnõuete. Selline seis võib tekkida näiteks kahjumliku majandustegevuse, suurte laenukohustuste või varade väärtuse vähenemise tõttu. Kui osaühingu netovara on vähem kui pool osakapitalist, nõuab äriseadustiku §176, et osanikud peavad otsustama, kuidas olukorda parandada. Üheks võimaluseks on vabatahtliku reservkapitali moodustamine, mis aitab suurendada omakapitali ning viia vastavusse seadusega.

Vabatahtliku reservkapitali loomise kaks lahendust

Reservkapitali saab luua kahel viisil:

• anda ettevõttele ajutiselt osaniku laenu, mis makstakse hiljem tagasi;
• moodustada püsiv vabatahtlik reservkapital.

Lahenduse valik sõltub sellest, kas omanik soovib sissemakstud raha hiljem laenuna tagasi saada või jätta selle ettevõtte omakapitali. Järgnevalt võrdleme kahte lahendust ja anname nõuandeid, millist valida.

Ajutine osaniku laen vs vabatahtlik reservkapital

Võrdlus	Ajutine osaniku laen	Vabatahtlik reservkapital
Eesmärk	Netovara ajutine taastamine	Püsiv omakapitali suurendamine
Summa olemus	Tagastamisele kuuluv osaniku laen, mida kajastatakse ajutiselt omakapitalis	Omakapitali sissemakse
Raamatupidamises	Ajutiselt omakapitali blokis (muud reservid), hiljem tagasi laenukohustiseks	Püsivalt omakapitali reservina
Põhikirja muutmine	Ei ole vajalik	Vajalik, kui põhikirjas vastav säte puudub
Osanike otsus	Soovitatav selge dokumentatsioon	Vajalik
Intress	Sõltub laenulepingust ja turutingimustest	Intressi ei maksta
Tagastamine	Pärast majandusliku olukorra paranemist laenu tagasimaksena	Ainult osanike eraldi otsuse alusel ja ilma automaatse nõudeõiguseta
TSD lisa 7	Ajutisi ümberkandeid ei deklareerita	Sissemakse deklareeritakse

Ajutine lahendus osaniku laenuga

Ajutine lahendus sobib olukorras, kus ettevõtte omakapital on vaja kiiresti taastada, kuid omanik soovib sissemakstud raha hiljem tagasi saada. Sellisel juhul annab osanik ettevõttele laenu. Tavapäraselt kajastatakse osaniku laenu bilansis kohustisena, kuid see ei paranda ettevõtte omakapitali seisu. Negatiivse netovara ajutiseks taastamiseks kantakse laen seetõttu raamatupidamises lühiajaliselt omakapitali blokki, praktikas muude reservide reale. Kui ettevõtte majanduslik olukord paraneb, kantakse summa sealt tagasi osaniku laenukohustiseks.

Selle lahenduse puhul:

• ettevõtte põhikirja ei ole vaja muuta;
• püsivat vabatahtlikku reservkapitali ei moodustata – laen kajastatakse omakapitali blokis ainult ajutiselt;
• osanikul säilib õigus laen tagasi saada;
• summa makstakse osanikule tagasi vastavalt laenulepingu tingimustele;
• ajutisi raamatupidamiskandeid ei deklareerita TSD lisa 7-l omakapitali sisse- ega väljamaksena.

Maksu- ja Tolliamet on seda käsitlust selgitanud osanike sissemaksete juhendi näites 4.

Kuidas ajutist lahendust vormistada?

1. Sõlmi laenuleping. Osanik ja ettevõte lepivad kirjalikult kokku laenu summa, tingimused ja tagastamise korra.
2. Tee sissemakse. Osanik kannab raha ettevõtte pangakontole või vormistatakse olemasolev osaniku nõue laenuna.
3. Kajasta laen ajutiselt omakapitalis. Tavapäraselt oleks osaniku laen laenukohustuse kontol, kuid sel juhul ei aitaks see netovara taastada. Seetõttu kantakse laen ajutiselt omakapitali blokki, praktikas muude reservide reale.
4. Kanna summa hiljem tagasi laenukohustiseks. Kui ettevõtte majanduslik olukord on paranenud ja ajutine omakapitali tugevdamine ei ole enam vajalik, kantakse summa muude reservide realt tagasi osaniku laenukohustiseks.
5. Maksa laen tagasi. Ettevõte maksab summa osanikule vastavalt laenulepingule.

Ajutise lahenduse kasutamisel peab dokumentidest selgelt nähtuma, et tegemist on osaniku laenuga, mille eesmärk on ettevõtte netovara ajutine taastamine. Kuigi laen kajastatakse mõneks ajaks omakapitali blokis, ei muutu see püsivaks omakapitali sissemakseks. Raamatupidamiskanne omakapitali ja selle hilisem tagasikandmine laenukohustiseks peavad olema põhjendatud ning korrektselt dokumenteeritud.

Püsiv vabatahtlik reservkapital

Vabatahtlik reservkapital sobib olukorras, kus omanik soovib raha ettevõtte omakapitali jätta. Sissemakse ei ole tavapärane laen ning omanikul ei ole õigust nõuda selle tagasimaksmist kindlal kuupäeval. Vabatahtlik reservkapital aitab suurendada ettevõtte omakapitali ilma osakapitali suurendamata. Reservi võib kasutada näiteks varasemate kahjumite katmiseks või ettevõtte finantsseisundi parandamiseks. Selle lahenduse puhul tuleb kontrollida, kas ettevõtte põhikiri võimaldab vabatahtliku reservi moodustamist. Kui sellist võimalust põhikirjas ei ole, tuleb põhikirja muuta.

Mida peab põhikirjas kirjeldama?

Põhikirjas peab olema sätestatud vabatahtliku reservi moodustamise võimalus ning järgmised tingimused:

• reservi suuruse ja sissemaksete tegemise otsustavad osanikud eraldi otsusega;
• reservist väljamaksete tegemise otsustavad osanikud eraldi otsusega;
• reservist tehtav väljamakse ei tohi sõltuda tähtajast ega muudest tingimustest, näiteks omakapitali suurusest;
• osanikel ei tohi olla reservi paigutatud summa suhtes nõudeõigust;
• reservi tehtud sissemakselt ei maksta intressi.

Need tingimused on olulised selleks, et sissemakse vastaks omakapitali tunnustele ega oleks raamatupidamises käsitletav tavapärase laenukohustusena.

Kuidas luua vabatahtlik reservkapital?

1. Põhikirja muutmine: Esimese sammuna tuleb kontrollida, kas ettevõtte põhikiri võimaldab vabatahtliku reservkapitali loomist. Kui mitte, tuleb põhikirja muuta, lisades sinna vastavad sätted, mis reguleerivad reservkapitali moodustamist, sissemakseid ja kasutamist.
   
   Logi sisse https://ariregister.rik.ee/, vali Minu töölaud ja vajuta soovitud OÜ nupule Muuda andmeid.
   
   
   
   Vali vasakpoolsest menüüst Põhikiri ja vajuta nupule Muuda.
   
   
   
   Siit saab vaadata kehtivat põhikirja, selle alla laadida ja täiendada vastavalt vajadusele. Lisaks saab siin üles laadida Osanike otsuse dokumendi (vt järgmist punkti).
   
   
   
   
2. Osanike otsus: Põhikirja muutmise avaldusega käib kaasas ka osanike otsus vabatahtliku reservkapitali moodustamise kohta. Dokumendis tuleb kajastada otsus vastu võtta osaühingu uus põhikiri vabatahtliku omakapitali reservi loomiseks ning tuua välja, et reservist väljamaksete tegemisele on kehtestatud piirangud ning reservi eesmärk, moodustamise, kasutamise ning lõpetamise (sh väljamaksmise) kord on sätestatud põhikirjas. Otsuse dokument tuleb lisada põhikirja muutmise avalduse juurde.
3. Sissemaksed reservkapitali: Osanikud saavad teha sissemakseid vabatahtlikku reservkapitali rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena. Näiteks võib omanik loobudes laenunõudest ja suurendades sellega omakapitali, osanike otsusega kanda laenu reservkapitaliks. Tingimused peavad vastama omakapitali nõuetele – moodustamine ja muutmine osanike otsustada, väljamakse ei tohi olla kohustuslik ja intressi ei maksta.
4. Raamatupidamine ja aruandlus: Vabatahtlik reservkapital tuleb arvestada ettevõtte raamatupidamises ja majandusaasta aruandes. On oluline, et kõik tehingud oleksid õigesti dokumenteeritud ja vastaksid raamatupidamise seadusele.
5. Deklareeri sissemakse. Omakapitali tehtud sissemakse deklareeritakse TSD lisa 7 osa Ia. koodil 7030. Vaata täpsemalt MTA juhendist.

Vabatahtlik reservkapital või ajutine laen – kumb lahendus valida?

Vabatahtliku reservkapitali loomine on tõhus viis ettevõtte omakapitali taastamiseks ja seadusega kooskõlla viimiseks. See nõuab põhikirja muutmist, osanike otsust ja korrektset raamatupidamist. Oluline on tegutseda kiiresti ja läbimõeldult, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja vältida võimalikke sanktsioone.

Ajutine osaniku laen sobib juhul, kui omanik soovib ettevõtte omakapitali taastada, kuid tahab raha hiljem laenuna tagasi saada. Sellisel juhul ei ole vaja põhikirja muuta ega ajutisi raamatupidamiskandeid TSD lisa 7-l deklareerida.

Püsiv vabatahtlik reservkapital sobib juhul, kui raha jäetakse ettevõtte omakapitali. Selleks peab reservi moodustamine olema põhikirjas lubatud, osanikud peavad tegema kirjaliku otsuse ning sissemakse tuleb TSD lisa 7-l deklareerida.

Kuna valitud lahendus mõjutab nii ettevõtte raamatupidamist, maksuarvestust kui ka osaniku õigust raha tagasi saada, tasub vajalikud dokumendid enne tehingu tegemist raamatupidajaga läbi vaadata.

Kui vajad abi sobiva lahenduse valimisel, dokumentide koostamisel või sissemakse raamatupidamises kajastamisel, võta meiega julgelt ühendust!

Kasulikud lingid

Maksuamet aktsionäride ja osanike sissemaksetest https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/deklaratsiooni-tsd-esitamine/aktsionarideosanike-sissemaksed

Maksu- ja Tolliamet: aktsionäride ja osanike sissemaksed

BDO: osaühingu reservkapital

Äriseadustik